Viimane postitus Ameerikast

I’m coming home, I’m coming home
Tell the World I’m coming home

Let the rain wash away all the pain of yesterday

I know my kingdom awaits and they’ve forgiven my mistakes
I’m coming home, I’m coming home

Tell the World that I’m coming

     Ma ei teagi kas selle pealkirja tähendus on, et viimane postitus mille Ameerikas kirjutan või üldse viimane postitus minu Ameerkast... Asju, millest kirjutada, on ikka küll, aga eks näis kas viitsin Eestis neist tagantjärgi kirjutama hakata :)


   Minu lennuk väljub homme (22.06) kell 5 õhtul DFW lennujaamast, mis on mu kodust 1,5 h kaugusel, niiet ma oma sõpru lennujaama ei kutsunud, a osad käivad minu juurest niisama läbi :) See on muidu maailmas suuruselt ja reisijate arvult 7. lennujaam, USAs on ainult Denveri ja LA lennujaamad suuremad. Mu lend on üleöölend, kestab küll (ainult) 9 tundi, aga ajavööndite muutumise tõttu jõuan Pariisi lennujaama 16 h hiljem, kell 9.40 järgmisel hommikul. Euroopas on mul veel kaks lendu- Helsingisse ja Tallinnasse. Tallinnas olen 23.juuni kell 17.30. Sinna ma samuti ei oota oma sõpru- NAUTIGE PAREM JAANIPÄEVA!!! :D Niiet kokku läheb mul reisimisele 24 tundi!


   Mu vahetusaasta läks alguses N I I I I aeglaselt, ja siis äkki lihtsalt vilistas mööda ja nüüd ongi läbi! Teine poolaasta läks hästi kiiresti! Kõik vahetusõpilased on seda öelnud, ja ma võin kinnitada! Küllap mul sellepärast ka, et siis hakkas kõik palju paremini minema jne :)


   Sõbrad? Ma sain siin hästi palju uusi tutvusi, ja ma usun, et tulevikus võivad nii mõnedki kasuks tulla ;) 95% ameeriklastest on üli avatud, julged ja sõbralikud!! Ja isegi need kes ennast häbelikuks peavad, on Eesti mõistes ülekeskmise avameelsed! :D Kuigi noorte seas on PALJU kahepalgelisust, siis ma sain endale korralikult sõpru ja sõbrannasid kes jäävad veel kauaks!!! ;) Ja nohh pooled on muidugi lubanud Eestisse ka tulla mulle külla, aga eks näis paljud neist siis tõesti tulevad... :D 


  Minu tulevik ja USA? Jahh, mul on kavas tagasi tulla. Mina näiteks tunnen, et Ameerika on just see MULLE! Paljud kes on siin ära käinud aastaks, ütlevad et said aru et siin elada pikemaajaliselt ei suudaks... aga ma jumala kujutan ette! Just eeslinnas või siis isegi linnas sees. Esialgu ma aga tahan ülikooli tulla. Valikuid kuhu ja mida õppima on ÜLI palju, järgmise aastaga üritan siis selles selgust saada :) 

Vahepeale pilt minu kolust... Ja EI, see pole kaugeltki kõik! Asju on mul 4 kohvritäit, aga kuna nüüd on uued ja nõmedad reeglid, et 2x32kg kohvrite asemel tohin üle ookeani vedada hoopis 1x23kg, siis pean oma lisakohvrite ja kilode eest maksma umbes 250 dollarit! (Osad asjad jätan ma üldse siia maha muide!)

   Külla vahetusperele? On LOOMULIKULT ka plaanis. Ma ei teagi, tahaks väga juba järgmine aasta siia nädalaks või kaheks tulla, aga samas ma mõtlen, et kuna ma 90% tulen ülikooli nagunii, siis äkki vahepeal ei tuleks üldse ja reisiks mujal maailmas ringi- käiks külas sõpradel, kes on mul nüüd LIIALDAMATA IGAS MAAILMA NURGAS! Lähimad välismaalastest sõbrad elavad Taanis, Saksamaal, Brasiilias, Hiinas, Koreas, Soomes, Rootsis, Norras ja muidugi Usas. Neile kõigile ma tean, et võin iga kell külla minna! Säästaks hotellide pealt raha ja oma giid oleks ka olemas haha :) 


   Eesti sõbrad. Alguses mul polnud küll üldse kahju ära tulla, sest ma ju teadsin, et aasta pärast näen kõiki jälle! Eestist lahkudes ma ei nutnud endaarust ühtegi pisarat! Pigem oli ootusärevus ja nii. Siin olles olen aru saanud kui kallid ikka Eesti sõbrad on ja kui palju mul nendega vedanud on!!!!!! Nüüd juba ootan täiega et neid jälle näha, nendega silmast silma rääkida naerda, pidutseda, lihtsalt nendega olla ;) Veits kardan ka, et äkki on kõik täiega muutunud minu äraoleku ajal.....? 


   Kas ma ise olen muutunud? Ma tõesti EI OSKA ennast iseloomustada ja ma ei teagi..... Kindlasti olen mõnes mõttes muutunud, loodetavasti! Mulle endale ei meeldi absoluutselt mu iseloom ja olek, ma arvan et kui ma oleks võõras inimene, siis ma ei tahaks endaga sõbraks saada!! Ausalt!!! :D Ma arvan, et ma olen veel julgemaks ja avatumaks muutunud, targemaks, sallivamaks, paksemaks :D:D


    Ameerika, söök, kaal. Ma tean et paljud ei taha USAsse tulla, sest kardavad räigelt juurde võtta.. Mul sellist hirmu polnud, et Ameerikas ülekaaluliseks muutun- olin Eestis juba! :D:D Ei muidu kõik ju oleneb sinust endast- kui palju ja mida sa sööd, ning kui aktiivne sa oled! Ma sõin siin sama palju nagu Eestis, soolast toitu isegi vähem, aga täiega palju maiustusi! Krt küsige ükskõik kellelt, USA kommid, šhokolaadid, küpsised, koogid, jäätised- kõik on üli üli maitsvad! Kuna ma tegelesin 5 korda nädalas spordiga (esimesed 3 kuud võrkpall, järgmised 3 korvpall ja järgmised 3 tennis), siis mu kaal püsis sama, tennise ajal võtsin alla isegi. Aga kui kool läbi sai, tähendas see ka tennise lõppu ja selle kuu ajaga on kõik kilod (pounds and ounces- naelad ja untsid) tagasi tulnud ja rohkem veel :D Ning suvel olen käinud palju pidudel (a ka söögi- ja joogiorgiatel) AGA alla ja juurde võtta saan ma ju kogu oma elu, iga kell, igal pool, aga neid Ameerika sööke söön ju ainult siin ja praegu! ;) Preagu muidu on küll juba nii kopp ees enda mitte liigutamisest, ainus mis ma teen on käin ühest basseinist teise sõprade juures :D

    STS vs YFU. Kokkuvõttes ma ei usu, et mu elu siin oleks sugugi halvem olnud sellepärast, et ma YFUga ei läinud!!!! Üldse Eestis inimesed enamasti teavad ainult YFUt, sest sellel on vist kõige rohkem kogemusi eestlaste maailma saatmisega. Minu valimispäeval olid kõik tüdrukud Euroopas vahetusaastal käinud ja vast ei jaganud minu maailmavaadet :D A minu jaoks lõppes kõik hästi ju! Vahel kui mõtlen sellele, siis tahaks küll neile mu blogi nina ette toppida või midagi, et MWHAHAHAHA I'M IN AMERICA, BIT*HES! :) Muidu maailmas on häääästi palju vahetusõpilaste organisatsioone! Isegi Eestis on 4/5 programmi millega minna ;) STS'i Eestipoolne organistatsioon on Evenor, mille kaudu mina tulin. Ütleme nii, et ma olin kogu selle programmi sees VÄGA iseseisev, nemad aitasid mind minimaalselt. Ma tean, et Evenori kontoris võidakse lugeda seda siin, aga no tõesti.... Ma kirjutasin neile augusti lõpus kirja, et ma tahan kooli vahetada ja peresse minna, viimane tagasiside neilt oli, et me otsime sulle pere. YEA RIGHT!!!!!!! Ja üldse palju selliseid pisiasju. Kui lähete, siis mingi YFUga, see on suht lollikindel variant, kõik tehakse ette-taha ära enamasti ;) Samas mulle sobis selline iseseisev variant- sain ise valida kuupäevad millal minna tahan ja ära tulla taha, ise piletid osta ilma et vahelt võetakse jne. NO OFFENSE TO ANYONE! ;)

 Kusjuures mul oli kohe aasta algusest VÄGA SUUR HIRM sees, et äkki mind saadetakse koju.... sest kõik asjad viitasid nagu sellele, et mu saatus on mitte USAs vahetusõpilane olla! Alates YFUst kuni viisapaberite ja muude probleemideni. Kohe esimesel päeval New Yorgis ju ähvardati, et kui ma pabereid (mille olemasolust mul aimugi polnud) neile ei anna 30 päeva jooksul, siis saadetakse koju... Terve aeg oligi selline tunne, et nüüd on lõpp ka! Ja see aasta saadeti niiii palju õpilasi koju aasta jooksul! Mina isiklikult tean SEITSET, enamus jäid joomisega vahele. Alati kui ma midagi reeglitevastast tegin (neid reegleid on mingi mitukümmend!), siis peas käis ainult MIND SAADETAKSE KOJU MIND SAADETAKSE KOJU MIND SAADETAKSE KOJU! :D


Edit 2.02 AM-


 Kell on juba 2 öösel, TÄNA lendan kodu poole...... Igatahes käisin just oma viimasel Hobby Lobby ja WalMarti šhopingul. Hobby Lobbyst ostsin asju SCRAPBOOK'i jaoks! Valik oli lihtsalt niiiiiiii suur! Ma ütlesin, et ahh mul läheb ainult 30 minutit..... võttis hoopis 3 tundi!! ja 70 dollarit. WalMartist ostsin (liiga) palju Ameerika komme Eestisse, paar suveniiri ka

Ma tean, et ma olen kõik oma sõbrad juba ära hellitanud sellega, et alati kui ma kuskil reisimas käin, toon teile ninni-nänni.... a sorri, seekord lihtsalt vedage end minu juurde 26 või 27 juuni (mul pole kedagi kodus!) ja aidake mul neid toiduvarusid tühjendada! :D

Mis kinni ei lähe saab kinni pressitud! :D

Kell oli 1:39 ja olin ametlikult pakkimise lõpetanud!!!

  Blogi. Ma olen õnnelik, et viitsisin terve aasta kirjutada, teeb selle vahetusaasta kogemuse 100 korda tõelisemaks! 30 aasta pärast võivad ju mõned mälestused ununeda, aga siin on nad igavesti olemas! :) Ma kirjutasin seda blogi ju eelkõige endale ja alguses oma perele ning sõpradele, aga tore kui võõrad ka leidsid midagi huvitavat MINU ELUST siinpool ookeani! Suuuur aitähh kõigile ja eriti neile kes viitsisid nii head kui halba kommenteerida- igasugune tagasiside on oodatud! :) PAI TEILE!!!! ♥